Kuoksu kápealla historjjá

Gaskkal 1955 ja 1956 álge ságastallat Kuoksu gilis gos livččui buoremus báiki doallat laestadialaš rohkosiid. Gilis eai gávdnon dakkar báikkit. Áidna báiki gos sáhtii doallat rohkosiid leai gili skuvllas. Lávvordaga geassemánu 1 b. 1957 go laestadialaš stuora čoakkalmasat ledje dollon skuvllas, čogge kolleakta boahttevaš gili rohkosdállui.

Giliássit hilgo evttohusa boares skuvlla oažžut dehe oasttit, daningo álbmotskuvlastivra leai diktán gili nuoraid valaštallat, lášmohallat ja ordnet iežá dáhpahusaid skuvllas. Dan sadjái evttohedje ođđa dállohuksema skuvlla báldii gili oktasaš eatnamiidda. Gili nuorat maid guorrašedje evttohussii ja ledje gergosat veahkehit dán barggus. Lávdegoddi bidjui bargui ja čoahkkáigohččodeaddjin válljejuvvui girkohearrá Kuno Åberg. Iežá lahttut ledje Fredrik Kinnula, Albin Fors, Erik Fors, Miliana Fors, Edvin Björkenäs, Emma Fors, Emil Isaksson, Helmer Kruuka och William Fors. Dalgo stivra leai válljejuvvon ledje válmastallanbarggut álggahuvvon ođđa rohkosdáluhuksemii. Suoidnemánu 16 b. 1958 ledje sisačoagginbarggut lassánan, sárgumat ledje válbmasat ja giliovttastupmi leai addan dállobáikki. Giliolbmot ledje maid addan ja sáhán huksendimbariid ja dállosadji leai válbmejuvvon juo čakčat jagi ovdal.

1959 huksejuvvui rohkosdállu eaktodáhtolaš olbmuid vehkiin, earret guokte bálkáhuvvon bargi geasseáiggi. Huksengolut ledje ollislaččat 21 151 ruvnnu. Girkohearrá Kuno Åberg doalai rohkosviesuvihaheami borgemánu 31 b 1959. Junošavvona girkohearrá Manfred Åberg ja girkoádjunkta Iivari Leskinen leaikka sutnje veahkkin. Rohkosdálu skeankkain, sáhtta earret eara namuhit guokte gintaljulgiid boares silbbas ja daid leai Vazášlaš Maria Zakrisson addán, Vazášlaš Edith Hansson leai gorron ja addan álttárliinni ja antepediuma ja Vazáža searvegotti girkoráđđi leai addan unna seaidnelámppuid. Kuoksu rohkosdálu eai geavahan dušše girkomeanuide, muhtu maid laestadialaš čoakkalmasaide, sotnabeaivveskuvlii ja girku bargobirii. Rohkosviesus dollojuvvujit maid giliovttastusčoahkkimat, oahpporieggat j.n.a. 1985 molso stuora lanjas beaŋkkaid stuoluid vuostá ja 1995 diŋgojedje girkobiellu Bergholtz bielloleikkohagas Sigtunas.

Kuoksu kápealla biellodoardna

Muhto easkka jagi maŋŋel válbmejedje biellodoartna vuođđosaji. Tage Tornlund válbmii sárgumiid ja biellodoardnabáikki. Čakčat 1996 leikejedje doardnavuođu ja bárkejedje dimbbariid. Giđđat 1997 bidjuigga guokte snihkkára, Karl Ivan Jakobsson ja Bengt Engström bargui. Soai galggaiga hukset biellodoartna mii válbmanii vahku ovdal mihcamáraid seamme jagi. Nina Nicklasson ja Anneli Johansson máliiga doartna. Eaktodahtolaš bargit leat earret eara leamaš Gunnar Solhall ja Hilding Johansson mat leaba fievrrihan čievrra, leiken stoalppuid ja addan biellodoartna lávddiid. Girona girkolaš searvegotti ovttastus, Kuoksu lieđđefoanda ja gili girkolaš bargobire ledje maid addan veahkkeruđaid. Borgemánu 2 b. 1997 čoahkkanedje sullii čuohti giliolbmo ja olbmot iežá giliin biellodoartna vihaheapmái. Dat leai stuora illu beassat gullagoahtit bielluid čuodjamin Kuoksugilis. Leai Vazáža proavvá ja girkohearrá Olle Hjortstorp gii vihahii doartna. Sadjasas proavvá Helge Stålnacke ja diakona Birgitta Hjortstorp doalaiga maid sága vihahandilalašvuođas. Biibbalsániid lohke girkoverddet Maj-Britt Solhall, Emil Isaksson, viessobearráigeahčči Hilding Johansson ja girkoráđi ságadoalli Thore Klippmark.

Čuovvovaš sániid sáhttá lohkat biellus:

Ipmil divtte dán biellu almmuhit du nama gudnin.

Henny Liljala lea čállán dan dáhpáhusa birra:

"Girkobiellošuokŋa gullui Kuoksu kápealla lahka muhtin lávvordaga borgemánus. Álbmot leai boahtán váldit vuosta proavvá eamidiin ja Eva. Orgelašávva ja sálmmaid lávlun gullui ja eallin leai vuogas eallit. Ja Durtnoseanu luokta leai girkkis, olles kápealla šearradii das. Fiinnis go moarsi ja beaivi báitii. Ja lieđit šearradedje buhtis giettis, maid viel galggašii sávvat."

Girkohearrá ja proavvá Olle Hjortstorp čállá ná dan beaivvi birra:

Dal min biellu gullu Durtnoseanu gáttiin ja fállá Kuoksulaččaid ja sin guimmiid girkomeanuide. Jus biellu muhtumin ii čuoja nu buoragit de ehpet galgga vajálduhttit dan mii dasa lea čállon: "Ipmil divtte dán biellu almmuhit du nama gudnin" Mii guldalit biellu čuodjama eahketrohkosii ja girkomeanuid áiggi ja siellu ožžo dan rivttes ráfi. Giitu juohkeoktii dáppe Kuoksus. Dan ovttasvástadusa ovddas maid lehpet váldan. Dal girkobiellujietna olle juohke ruoktui gos orrubehtet. Ipmila gudnin galga biellu dal lávlut ja suonjat gullojit eanu mielde. Juo, miehtá mehcciid, guosaid ja beziid sárdnidandihte čuovgga vuoittu badjel ija.

Olle Hjortstorp báhppa Vazáža searvegottis, 1964-1965 ja 1992-1995.

Tillbaka till kyrkor