Láttevári muitogirku, dehe prinsessá Eugenia muitogirku, lea ruoŧŧela ráhkádus, mas leat fiskes seainnit ja alit uvssat. Láttevári gilli vuođđoduvvui 1870 ja guovvamánus 1883 rabai Lapska missionens vänner skuvlla Láttevárrái mas galge oahpahit ja dikut sámemánáid, Johannes Roos leai skuvllajođiheaddji. 1888 vihahuvvui mánáidruoktu ja prinsessa Eugenia fuolahii huksema. Loahpageais 1880-logus sáddii son miuneara August Lundberg Láttevárrái. Seamme Lundberg oaivvildii ahte girku galggalii huksejuvvot gillái prinsessa Eugenia muitun. Bispá Olof Bergqvist vihahii prinsessa Eugenia muitogirku loahppáiid áiggi 1934. Ruoŧa miuvnnajoavku Stockholmmas hálddaii muitogirku 1954 rádjái. Álgogeais 1950-logus háledii Ruoŧa miuvdnajoavku skeŋket muitogirku Vazáa searvegoddái sin heajos ruhtadili geail, muhto girkostivra leai doisttáii dadjan ahte sis lea vuosttemiella váldit vuostá dán girku. Danin čuoilii jurdda ahte Láttevári gilli galggai juogaládje váldit badjel ovttasvástadusa girku ovddas. Dat mielddisbuvttii ahte vuođđodus álggahuvvui gilis mii mielalaččat válddii vuostá girku ja buot diŋggaid. Čuoŋománu 20 b. ja skábmamánu 28 b. 1954 ollauvai skeŋken Ruoŧa miuvnnajoavkku hálddahusa bokte.
Čoahkkimis maid bispá Jonzon jođihii guovvamánu 28 b. 1954 ásahuvvui Láttevári muitogirku vuođđodus. Dan beaivvi addui muitogirku ođđaválljejuvvon vuođđodussii. Stivrii válljejuvvojedje: Vazáa searvegotti girkohearrá Kuno Ĺberg dego ságadoallin. Ieá lahttut ledje, Per Idivuoma, J P Pääjärvi, Johan Olsson-Svonni, Alfred Söderström ja Johannes Vinnerbäck. Ja dasalassin Laina Spett gean Ruoŧa miuvdnajoavku nammadii.
1973 attai Láttevári gillái eahpedábála ealli jahki go doppe dáhpáhuvai ollu muitogirku vuđola divodemiid geail. Dát bargojurdda čuoilii go bismágotti bispá Stig Hellsten ja searvegotti girkohearrá Sigvard Andersson ságastalaiga. Dán jurdaga doalvvuiga viidaseapput bismágotti stivrii, geat iluin ja stuora berotumiin mieđihedje plánaide ja čađaheapmái. Sii válde oktavuođa eananhearráin Ragnar Lassinantiin, mii dakkaviđe čájehii berotumi dáidda plánaide. Vuosttaettiin oo veahki ohcat plánenbargguide ruhtadoarjagiid. Eananhearrá ozai ruđaid Norrbottena heahtteveahkkefoanddas. Válbmenbargguid nubbe lávki leai ohcat loahpparuđa maid dárbbaedje divodemiide. Sii ohce ruđaid sierra ásahusain oalle buriin bohtosiin.
Čuovvova huksen- ja divodanbargguid čađahedje: Stuora lokta rievdaduvvui hui liekkus latnjan, mii leai vuostaettiin jurddauvvon mánáid- ja nuoraiddoaimmaide, ja gievkkan gos sáhttá fállat gáfe. Čoahkkinlatnja maid huksejuvvui, orgellokta váldui eret ja geavahuvvui dego rádjunsadji. Girku vuolit oassái dahkkui unnit latnja dego čoahkkin- ja fálaldatlatnjan, dasalassin huksejedje gievkkana dan latnjii. Boares gievkkan attai sáhkáhat, ja ovddit sáhkáhat attai bivttasgámmir. Olles girkui bidje ođđa čuovggaid. Nu maid čázi ja duolvačáhcebohcci, ja danin gávdnojit dal máŋga hivssega ja leat maid heivehuvvon doaimmahehttejuvvon olbmuide. Olles girku málejuvvui, sihke siskko- ja olggobealli, earret siskit gáhttu man due basse. Earret dáid, bidjui maid ođđa plodogáhttu. Girkoorgel lea dahkkon 1973 Grönlund orgelfitnodagas Gammelstadas Luvjjájis, ja lea bidjon koarrái.
Sotnabeaivvi golggotmánu 28 b. 1973 orro leama agálaččat stuora beaivin Láttevári historjjás. Dan beaivvi vihahii bispá Stig Hellsten fas muitogirku ja su veahkkin ledje Čohkkerasa- Gárasavvona- ja Vazáasearvegottiid girkohearrát, ja girkoverttet Alfred Söderström ja Oskar Wuotilainen. Dasalassin čuovui ja gudnejahtii eananhearrá Ragnar Lassinanti vihaheami. Ávvodanbeaivái ledje earret daid namuhuvvon olbmut maid ollu earenoma olbmot maid bovdejuvvon, doarjaaddit ja bargguid ovddasvástideaddjit. Giliolbmot ledje searvan ja ollu guhkesmátke vájaldeaddjit oasálaste maid ávvudeamis. Gussiid lohkku leai sullii 800 olbmo ja juohkeoktii fálle gáfe ja borramua.
Girkohearrá Sigvard Andersson doalai girkomeanusártni ja álttárbarggu čađahii leanaproavvá Rune Klingert. Organista Ragnar Lindvall jođihii Vazáa searvegotti girkokoara mat maid oasálaste. Vihahandilalavuođas oaččui muitogirko ruhtadoarjaga Kempefoanddas oasttindihte dáidda, muorrarista man namma lea Korset mot klotet ja dat bidjui girkui miessemanus 1974.
Loahppáiidda 1984 ávvudedje girku 50-jagi vihahanmuittu ja bispá Olaus Brännström leai váldosárdnedeaddji. Árbevirolaččat dollojit laestadiala ruhkosat Látteváris loahppáiid áiggi. Máŋga beaivvi čoahkkanit olbmot laestadiala ruhkosiidda gullandihte ipmila sáni maid oahppoheamesárdnedeaddjit davvikalohta sierra guovlluin sárdnidit. Olggobealli lasseisolerejuvvui 1991. Ođđa fasáda bidjui ja málejuvvui. Doartná ja váusa málejedje ođđasit ja bidje goalmmat láseruvttá juohke lásii ja vel málejedje daid. Ođđa láhtterátnu bidjui bajitgeardái. Maŋŋil dáid divodemiid vihahuvvui fas girku sotnabeaivvi golggotmánu 6 b. ovttastuvvon girkomeanuin maid bispá Gunnar Weman, ovddit bispá Olaus Brännström ja veahkkebáhppa Teresia Koivuniemi dolle.
Go galleda Láttevári muitogirku de fuopma muitotávvala mas sáhtta lohkat:
Dát kápealla huksejuvvui 1933 giiteva
muitun Sámiguovllu miuvnna guimmiid vuođđodeaddjái H.K.H PRINSESSA EUGENIE *
1830 + 1889.
MAID SON MÁHTII DAN SON DAGAI Mark. 14:8