Bárriga rohkosdálu historjjá


Jurdda láitit iežas rohkosdálu Bárrigii bođii go boares álbmotskuvla guorranii ja skuvlladoaimma sirde ođđa skuvlii mii leai válmmaš 1941. Boares álbmotskuvla leai guoros moadde jagi 40-logu álgogeahčis, ovdalgo gielda mearridii gaikkodit dan. Galge gaikkodit dan go dihte giliolbmot ledje átnon oažžut ávdnasiid nuvtta ja dasalassin Girona gielda dárbbašii dan báikki go galge hukset oahppaheaddjiid dálu dasa.

Giliolbmot ledje maid jurddašan hukset Álbmotdálu ja boares álbmotskuvlla ávdnasat galge leat doarvái. Giliolbmot gaikkodedje eaktodáhtolaččat skuvlla 1940-logu loahppageahčis. Go bargu leai dahkkon juhke dimbariid. Bealli addui rohkosdállui ja nubbe oassi addui Álbmotdállui. Gaskkaboddasas stivra válljejuvvui 1949 ja oaččui bargun organiseret rohkosdálu huksenbarggu. Stivras ledje Viktor Wettainen, Rickard Fängvall, Levi Stĺlnacke ja Frans Eriksson ja sii ožžot bargun gávdnat báikki, sáddet ruhtačoagginlistui, válbmet njuolggadusaid, j.n.a. Gaskkaboddasas stivra dagai bargguset ja Harald Eliasson lohpidii dállosaji man ožžo váldit háldui juo geasset 1950.

Rohkosdálusearvi álggahii huksema juo giđđat 1951. Dállosaji oasttinšiehtadus ii lean vel vuolláičállon ja dállosadjejuohkin dahkkui easka golggotmánu 9 b. 1951 ja loahpahuvvui skábmamánu 26 b. 1954. Lágačuorvva dállosadjái ohce easka 1971 ja lea steampiduvvon cuoŋománu 28 b. 1971. Rohkosdálu huksenbarggut álggahuvvojedje goit juo giđđat 1951 ja geasset 1952 ledje doaimmat geavvame. Measta dušše eaktodáhtolaš bargoveahka leai álgán bargat. Muhtin snihkkárat, mat barge guhkit áiggi, ožžo veahᚠmávssu barggu ovddas. Rohkosdálu huksema mákse ruđaiguin maid ledje ožžon sisačoaggimiid bokte ja mat adde ruhttadeami mii dárbbašuvvui válbmet barggu. Dasalassin adde muhtin dálolaččat dimbariid ja muorragálvvuid huksemiidda.

Vuosttas njuolggadusat ”Dan Vuođđoálgosaš Apostohtalaš Luteralalaš Vuosttasriegadan Searvegoddái” árrigis, Važášgadusat ”Dan ááháin mat ledje gielda dán báikki go galge hukset oahppahedjiid dálu dasa. Bárrigis, Vazáža searvegottis, dohkkehuvvojedje miessemánu 14 b. 1951. Gaskaboddasaš stivra leai doaimmas olles huksenáiggi ja easká skábmamánu 17 b. 1953 válljejuvvui váldostivra ja das ledje; Ságadoalli Viktor Wettainen, sadjásaš ságadoalli Frans Eriksson, čálli Rickards Fängvall, ruhtadoalli Levi Stĺlnacke ja áirasat William Eriksson, A. V. Pekkari ja Levi Eriksson. Sadjásaš áirasat leaigga Runo Olofsson ja Frans Pekkari. 1956 árvvoštalai stivra huksema sisaboađuid ja goluid. Sisaboađut ledje álggurájis 10 328.14 ruvnnu. Golut seamme áigodagas ledje 10 188.90 ruvnnu, ja dan sáhttá dulkot, ahte dat eaktodáhtolaš barggut ledje leamaš duppalit eanet. Juovlamánus 1956 veardidii stivra kápealla árvvu 20 000 ruvdnui. Huksema ruhtadeapmi lea measta ollásit čađahuvvon ruhtadoarjagiin Čohkkerasa girkogássás, Čohkkerasa Oktasašeanan, Munksund AB, LKAB, kolleaktain ja moadde ruhtačoaggimiin. 1957 maŋŋil ja das ovddosguvlui lea ruhtadoallu leamaš buorre ja eai lean leamaš stuorit ekonomalaš váttisvuođat. Biellodoardna, mii lea rohkosdálu bálddas, huksejuvvui geasset 1961 ja vihahuvvui juovlamánu 17 b. 1961. Bárriga girkolaš goarrunsearvi skeŋkii biellu ja das lea dát teaksta:

ČUODJI MÁLBMA

ČUOJAT EATNAMIID JA ČÁZIID BADJEL

ČUOVGADIN JA BEAIVIT II SEAVDNJADIN DEGO IHKKU

DU ŠUOKŊA GUODDÁ JEĐĐEHUSA VÁIMMUIDE

AGÁLAŠ GIĐAS JA II FAL ČAKČA

Teakstačálli leai Alfred Holmelid, riegadan ja bajásšaddan Bárriga gilis.

1961, GO IVAR HYLANDER LEAI BISPÁ LUVLLÁJA BISMÁGOTTIS JA LARS BYSTRÖM LEAI GIRKOHEARRÁ VAZÁŽIS SKEŊKEJUVVUI DÁT BIELLU BÁRRIGA GILLÁI MAŊŊELGO ČAĐAHEDJE RUHTAČOAGGIMIID GUOVLLU OLBMUID GASKKAS.

1973 mearridii stivra gokčat olgogáhtu plotuin ja seammeáiggi dahkat smávit divodemiid siskobealde. Bargu mávssii sullii 9 000 ruvnnu. Muhto ii dahkkon ovdalgo 1986, go ruhtadilli leai buoret stuorit investeremiidda. Dan jagi gesse čázi, duolvačáhcebohcci ja huksejedje lanjaid gosa sáhtte čoahkkánit gáfestallat. Siskobealde maid rievdadedje, ja buot mávssii sullii 55 000 ruvnnu. 1956 – dahkkui álttár, álttárriekkis ja pálle. Seamme jagi ostte álttárčiŋa mas leai muorraristta ja guokte ginttaljuolggi silbbas. 1957 – ostte orgelii nuohttagirjji mii mávssii 200 ruvnnu. Sárdnestoalu maid láite. Seamme jagi ostte maid latnjii váldobeaŋkkaid. 1959 – ostte rihppalihtiid dego viidnegánná, rihppaviidnelihti, rihppaláibeskáhpu ja rihppaláibelihti. Dat mákse 1 675 ruvnnu. Báhppaluhkká osttui maid seamme jagi ja mávssii 200 ruvnnu. 1964 – ostte gástalihti silbbas 450 ruvdnui. Ivan Spett skeŋkii 1969 gástalihtejuolggi visiris. Jagiid mielde leat oasttan dehe giliolbmot ja sierralágán searvvit leat skeŋken bevddiid, stuoluid, porsliinnaid ja iežá gievkkanbiergasiid. Dás sáhtta maid namuhit ahte čoahkkinlanja váldobeaŋkkaid lea dálá snihkkárfitnodat Sten Johansson Gironis dahkan.

Ruovttoluotta girkuide