Jurdda láitit ieas rohkosdálu Bárrigii bođii go boares álbmotskuvla guorranii ja skuvlladoaimma sirde ođđa skuvlii mii leai válmma 1941. Boares álbmotskuvla leai guoros moadde jagi 40-logu álgogeahčis, ovdalgo gielda mearridii gaikkodit dan. Galge gaikkodit dan go dihte giliolbmot ledje átnon oaut ávdnasiid nuvtta ja dasalassin Girona gielda dárbbaii dan báikki go galge hukset oahppaheaddjiid dálu dasa.
Giliolbmot ledje maid jurddaan hukset Álbmotdálu ja boares álbmotskuvlla ávdnasat galge leat doarvái. Giliolbmot gaikkodedje eaktodáhtolaččat skuvlla 1940-logu loahppageahčis. Go bargu leai dahkkon juhke dimbariid. Bealli addui rohkosdállui ja nubbe oassi addui Álbmotdállui. Gaskkaboddasas stivra válljejuvvui 1949 ja oaččui bargun organiseret rohkosdálu huksenbarggu. Stivras ledje Viktor Wettainen, Rickard Fängvall, Levi Stĺlnacke ja Frans Eriksson ja sii oot bargun gávdnat báikki, sáddet ruhtačoagginlistui, válbmet njuolggadusaid, j.n.a. Gaskkaboddasas stivra dagai bargguset ja Harald Eliasson lohpidii dállosaji man oo váldit háldui juo geasset 1950.
Rohkosdálusearvi álggahii huksema juo giđđat 1951. Dállosaji oasttiniehtadus ii lean vel vuolláičállon ja dállosadjejuohkin dahkkui easka golggotmánu 9 b. 1951 ja loahpahuvvui skábmamánu 26 b. 1954. Lágačuorvva dállosadjái ohce easka 1971 ja lea steampiduvvon cuoŋománu 28 b. 1971. Rohkosdálu huksenbarggut álggahuvvojedje goit juo giđđat 1951 ja geasset 1952 ledje doaimmat geavvame. Measta due eaktodáhtola bargoveahka leai álgán bargat. Muhtin snihkkárat, mat barge guhkit áiggi, oo veahá mávssu barggu ovddas. Rohkosdálu huksema mákse ruđaiguin maid ledje oon sisačoaggimiid bokte ja mat adde ruhttadeami mii dárbbauvvui válbmet barggu. Dasalassin adde muhtin dálolaččat dimbariid ja muorragálvvuid huksemiidda.
Vuosttas njuolggadusat Dan Vuođđoálgosa Apostohtala Luteralala Vuosttasriegadan Searvegoddái Bárrigis, Vazáa searvegottis, dohkkehuvvojedje miessemánu 14 b. 1951. Gaskaboddasa stivra leai doaimmas olles huksenáiggi ja easká skábmamánu 17 b. 1953 válljejuvvui váldostivra ja das ledje; Ságadoalli Viktor Wettainen, sadjása ságadoalli Frans Eriksson, čálli Rickards Fängvall, ruhtadoalli Levi Stĺlnacke ja áirasat William Eriksson, A. V. Pekkari ja Levi Eriksson. Sadjása áirasat leaigga Runo Olofsson ja Frans Pekkari. 1956 árvvotalai stivra huksema sisaboađuid ja goluid. Sisaboađut ledje álggurájis 10 328.14 ruvnnu. Golut seamme áigodagas ledje 10 188.90 ruvnnu, ja dan sáhttá dulkot, ahte dat eaktodáhtola barggut ledje leama duppalit eanet. Juovlamánus 1956 veardidii stivra kápealla árvvu 20 000 ruvdnui. Huksema ruhtadeapmi lea measta ollásit čađahuvvon ruhtadoarjagiin Čohkkerasa girkogássás, Čohkkerasa Oktasaeanan, Munksund AB, LKAB, kolleaktain ja moadde ruhtačoaggimiin. 1957 maŋŋil ja das ovddosguvlui lea ruhtadoallu leama buorre ja eai lean leama stuorit ekonomala váttisvuođat. Biellodoardna, mii lea rohkosdálu bálddas, huksejuvvui geasset 1961 ja vihahuvvui juovlamánu 17 b. 1961. Bárriga girkola goarrunsearvi skeŋkii biellu ja das lea dát teaksta:
ČUODJI MÁLBMA
ČUOJAT EATNAMIID JA ČÁZIID BADJEL
ČUOVGADIN JA BEAIVIT II SEAVDNJADIN DEGO IHKKU
DU UOKŊA GUODDÁ JEĐĐEHUSA VÁIMMUIDE
AGÁLA GIĐAS JA II FAL ČAKČA
Teakstačálli leai Alfred Holmelid, riegadan ja bajásaddan Bárriga gilis.
1961, GO IVAR HYLANDER LEAI BISPÁ LUVLLÁJA BISMÁGOTTIS JA LARS BYSTRÖM LEAI GIRKOHEARRÁ VAZÁIS SKEŊKEJUVVUI DÁT BIELLU BÁRRIGA GILLÁI MAŊŊELGO ČAĐAHEDJE RUHTAČOAGGIMIID GUOVLLU OLBMUID GASKKAS.
1973 mearridii stivra gokčat olgogáhtu plotuin ja seammeáiggi dahkat smávit divodemiid siskobealde. Bargu mávssii sullii 9 000 ruvnnu. Muhto ii dahkkon ovdalgo 1986, go ruhtadilli leai buoret stuorit investeremiidda. Dan jagi gesse čázi, duolvačáhcebohcci ja huksejedje lanjaid gosa sáhtte čoahkkánit gáfestallat. Siskobealde maid rievdadedje, ja buot mávssii sullii 55 000 ruvnnu. 1956 dahkkui álttár, álttárriekkis ja pálle. Seamme jagi ostte álttárčiŋa mas leai muorraristta ja guokte ginttaljuolggi silbbas. 1957 ostte orgelii nuohttagirjji mii mávssii 200 ruvnnu. Sárdnestoalu maid láite. Seamme jagi ostte maid latnjii váldobeaŋkkaid. 1959 ostte rihppalihtiid dego viidnegánná, rihppaviidnelihti, rihppaláibeskáhpu ja rihppaláibelihti. Dat mákse 1 675 ruvnnu. Báhppaluhkká osttui maid seamme jagi ja mávssii 200 ruvnnu. 1964 ostte gástalihti silbbas 450 ruvdnui. Ivan Spett skeŋkii 1969 gástalihtejuolggi visiris. Jagiid mielde leat oasttan dehe giliolbmot ja sierralágán searvvit leat skeŋken bevddiid, stuoluid, porsliinnaid ja ieá gievkkanbiergasiid. Dás sáhtta maid namuhit ahte čoahkkinlanja váldobeaŋkkaid lea dálá snihkkárfitnodat Sten Johansson Gironis dahkan.
Ruovttoluotta girkuide