Veaikevári girkohistorjjá


Hávdáduskápealla huksejuvvui Veaikevárrái 1920-logus muhto sii hálededje maid iežas girku. Hávdáduskápealla leai vuostažetiin jurddašuvvon hávdádemiide muhto áiggi mielde čájehuvvui leat ila unni dan doibmii. Ulbmiliin oažžut vejolašvuođa hukset girkolanja álggahuvvojedje ruohtačoaggimat gilis álgogeažis 1950-logus. Álggaheaddji leai Vazáža girkohearrá Kuno Ĺberg. Čakcat 1957 ledje ruhtačoaggimat lihkkostuvvan nu buoragit ahte sáhtte álggahit huksemiid. Golbma olbmo huksejedje dán girku dálvet 1957 – 1958  ja otne čuzzo čábbat alla dieva nalde gasku gili. Ruhtačoaggimiin ledje ožžon doarvái olu ruđa nu sáhtte oastit girkogálvvuid nugo rihppasilbbaid, gintaljulggiid, gástalihti, meassobiktasa j.n.a. Measta visot mat gávdnojit girkus lea Veaikevári giliolbmot dahkan. Álttártávvala lea Albert Falck dahkan ja son lea maid veaikeváreguovllu olmmoš. Girko mávssii oktiibuot 150 000 ruvnnu.

Golggotmánus 1958 mearriduvvui vihahanbeaivi. Dat galggai dollot skábmamánu 16 b. 1958. Dan sotnabeaivvi guossástalai Luvllája bismágotti bispá Ivar Hylander Veaikevári. Bispá vihahii girku ja su veahkkin ledje máŋga báhpa sihke Vazáža searvegottis ja ránnjasearvegottiin. Vihaheami oktavuođas mearriduvvui ahte dát huksehus galggai gohčoduvvot girkun, nu ahte ii galgan seaguhuvvot hávdáduskápeallain girkoeatnamis.

Muhto áiggit rivdet, nu maid Veaikeváris. Álgogeažis 1960-logus ožžot diehtit Veaikevárri galggai šaddat ruvkegillin. Olbmot galge johtit gillái ja de leai dehalaš ahte giliálbmot galggai čáhkat girkui. Danin mearridii oktasaš girkoráđđi ahte ovddit girku galggai gaikkoduvvot, ja dat dahkkui juovlamánus 1968. Ođđajagemánus 1969 sáhejuvvui girku guovtti lahkkái ja fievrriduvvui eret. Huksenáiggi botta vurkejedje visot girkogálvvuid Vazáža báhppalis. Olles jagi 1969 barge dáinna ođđahuksemiin stuoridandihte girku. Maŋŋil ođđahuksema gávdnui girkus girkolatnja, searvegottelatnja, gievkkan, latnja mánáid- ja nuoraiddoaimmaide, vuorká, ja máŋga hivssega ja sisamannanuksa mii leai heivehuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuide. Girkolanjas lea dal sadji sullii čuohti olbmui. Girkolanja sáhttá stuoridit go rahpá johttiuvssaid, dainnago leat ovttastuvvon searvegottelanjain. Ovddit girku girkogálvvuid sirde ruoktot Važázis, nu maid álttártávvala mii bidjui ođđa girkolatnjii. Girkobiellu maid LKAB lea skeŋken ja maid dalloš bispá Stig Hellsten vihahii juovlamánu 6 b. 1970. Earret girku gevtet sierra gilisearvvit searvegottilanja nugo čoahkkinlatnjan. Girkobiellui leat čuovvovaš sánit čállon.:

ÁRBMU LEA AIN MIN RIIKKAS GO GIRKOBIELLUT ČUDJET, DEGO ÁDJAGAT SÁTTOÁBIID RAVDDAS IPMILA GÁRDIMAT  GÁLLOSA DÁRJOT.

Ruoŧa sálbma: 204:2 (boares sálbmagirjjis)

Tillbaka till kyrkor