Hávdáduskápealla huksejuvvui Veaikevárrái 1920-logus muhto sii hálededje maid ieas girku. Hávdáduskápealla leai vuostaetiin jurddauvvon hávdádemiide muhto áiggi mielde čájehuvvui leat ila unni dan doibmii. Ulbmiliin oaut vejolavuođa hukset girkolanja álggahuvvojedje ruohtačoaggimat gilis álgogeais 1950-logus. Álggaheaddji leai Vazáa girkohearrá Kuno Ĺberg. Čakcat 1957 ledje ruhtačoaggimat lihkkostuvvan nu buoragit ahte sáhtte álggahit huksemiid. Golbma olbmo huksejedje dán girku dálvet 1957 1958 ja otne čuzzo čábbat alla dieva nalde gasku gili. Ruhtačoaggimiin ledje oon doarvái olu ruđa nu sáhtte oastit girkogálvvuid nugo rihppasilbbaid, gintaljulggiid, gástalihti, meassobiktasa j.n.a. Measta visot mat gávdnojit girkus lea Veaikevári giliolbmot dahkan. Álttártávvala lea Albert Falck dahkan ja son lea maid veaikeváreguovllu olmmo. Girko mávssii oktiibuot 150 000 ruvnnu.
Golggotmánus 1958 mearriduvvui vihahanbeaivi. Dat galggai dollot skábmamánu 16 b. 1958. Dan sotnabeaivvi guossástalai Luvllája bismágotti bispá Ivar Hylander Veaikevári. Bispá vihahii girku ja su veahkkin ledje máŋga báhpa sihke Vazáa searvegottis ja ránnjasearvegottiin. Vihaheami oktavuođas mearriduvvui ahte dát huksehus galggai gohčoduvvot girkun, nu ahte ii galgan seaguhuvvot hávdáduskápeallain girkoeatnamis.
Muhto áiggit rivdet, nu maid Veaikeváris. Álgogeais 1960-logus oot diehtit Veaikevárri galggai addat ruvkegillin. Olbmot galge johtit gillái ja de leai dehala ahte giliálbmot galggai čáhkat girkui. Danin mearridii oktasa girkoráđđi ahte ovddit girku galggai gaikkoduvvot, ja dat dahkkui juovlamánus 1968. Ođđajagemánus 1969 sáhejuvvui girku guovtti lahkkái ja fievrriduvvui eret. Huksenáiggi botta vurkejedje visot girkogálvvuid Vazáa báhppalis. Olles jagi 1969 barge dáinna ođđahuksemiin stuoridandihte girku. Maŋŋil ođđahuksema gávdnui girkus girkolatnja, searvegottelatnja, gievkkan, latnja mánáid- ja nuoraiddoaimmaide, vuorká, ja máŋga hivssega ja sisamannanuksa mii leai heivehuvvon doaibmahehttejuvvon olbmuide. Girkolanjas lea dal sadji sullii čuohti olbmui. Girkolanja sáhttá stuoridit go rahpá johttiuvssaid, dainnago leat ovttastuvvon searvegottelanjain. Ovddit girku girkogálvvuid sirde ruoktot Vaázis, nu maid álttártávvala mii bidjui ođđa girkolatnjii. Girkobiellu maid LKAB lea skeŋken ja maid dallo bispá Stig Hellsten vihahii juovlamánu 6 b. 1970. Earret girku gevtet sierra gilisearvvit searvegottilanja nugo čoahkkinlatnjan. Girkobiellui leat čuovvova sánit čállon.:
ÁRBMU LEA AIN MIN RIIKKAS GO GIRKOBIELLUT ČUDJET, DEGO ÁDJAGAT SÁTTOÁBIID RAVDDAS IPMILA GÁRDIMAT GÁLLOSA DÁRJOT.
Ruoŧa sálbma: 204:2 (boares sálbmagirjjis)